Küünlapäevaks tehti küünlaid

Küünlapäeva, 2. veebruarit on Lääne-Eestis peetud jõulude lõpetamise pühaks. See on viimane aeg jõulukuusk toast välja viia. Kirikukalendris tähistatakse siis Issanda templissetoomise püha. Nelikümmend päeva pärast Jeesuse sündimist tõid Maarja ja Joosep lapsukese templisse, et tuua Tema eest korrapärane ohver. Templis kohtasid nad vaga Siimeoni, kes last sülle võttes ütles palve, mida Kirik kasutab päevalõpupalvena, mida loetakse igal õhtul enne magamaheitmist: "Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile."

Kiriku pärimuse järgi olid nende templisse astumisel kõik küünlad ise põlema süttinud. Kirikus pühitsetakse sel päeval kogu aastaks jumalateenistusel aga ka koduses majapidamises vajalikud küünlad. Tähtsa päeva puhul tulid Velise Sillaotsa muuseumi inimesed Jüri Kusmin, Liivi Miil ja Kalju Idvand 1. veebruaril Märjamaa kogudusemaja juurde, et koos kõigi huvilistega küünlaid valmistada. Pärast seda, kui tahinöör sai mõnikümmend korda kuuma ja vedela mesilasvaha sisse kastetud, oligi küünal valmis. Vanarahvas kasutas küünalde tegemiseks talvist aega, kui teisi pakilisi töid polnud ning välisõhk oli vaha kiireks hangumiseks küllalt jahe.

---