![]() Kristlus on võrreldes kõigi teiste usunditega ainulaadne. Erilisus seisneb selles, et kui tavaliselt peetakse usu eesmärgiks inimese enesetäiustamist, et inimene võiks jõuda Jumala juurde, siis kristluses on vastupidi – Jumal tuleb ise inimese juurde. Selle läbi saab võimalikuks, et Jumalaga võib kohtuda mitte ainult nö inimene tänavalt, vaid ka kõige kõlvatum inimene. Piiblist võib leida näiteid, kuidas Jeesus – inimeseks saanud Jumal – ei pelga astuda välja abielurikkuja naise eest, kelle hukkajad ootavad ainult märguannet. Jeesus päästab naise elu, manitsedes teda enam mitte patustama. Või seda, et Jeesus tervendas pimedana sündinu, kelle kohta arvati, et küllap olid juba tema vanemad teinud mingit ränka pattu, et nende laps pimedana sündis. Need ja paljud teised sarnased näited, mida pühakirjast võib leida, tunnistavad Jumala headest kavatsustest inimkonnaga. Möödunud pühapäev, palmipuudepüha, mil kirikutes tuletati meelde Jeesuse ratsutamist Jeruusalemma, kus rahvahulk võttis Teda vastu kui kuningat, oleks otsekui märk sellest, et hoolimata arusaamatustest ja väärkäsitlustest said inimesed lõpuks aru, kes Jeesus on ja milleks Ta tuli. Kahjuks see nii ei olnud. Rahvajuhtide intriigid viisid selleni, et vaid mõned päevad hiljem nõuti juba Tema surma. Nõnda ka läks. Mida on meil sellest õppida? Kas seda, et ükski heategu ei jää karistamata? Et poliitikud on kaabakad? Ei, Jeesuse ristilöömisest on võimalik õppida seda, et Jumal armastab inimest kuni – sõna otseses mõttes – lõpuni, isegi surma ja hauani. Jah, see on paradoksaalne, et Jumal ei takistanud inimestel oma kurjuses minna lõpuni. Ta lasi neil teha seda, mida nad tahtsid. Aga just nii pidi saama nähtavaks, et viimane sõna jääb ikkagi Jumalale. Kolmandal päeval pärast surma hauale tulnud lähedased leidsid eest tühja hauakoopa – Jeesus oli surnuist üles tõusnud. Järgnevate nädalate jooksul said elava Jeesusega kohtuda mitusada inimest. See tähendas täiesti uut olukorda kogu inimkonnale – surm on võidetav ja võidetud. See avas Jeesuse sõnade tähenduse: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.” (Jh 6:47) Kelle jaoks see on? See on igaühele, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg. Kui Jeesus risti löödi, oli Tema kõrval ristilöödutena kaks röövlit. Enne surma palus üks neist: “„Jeesus, mõtle minu peale, kui Sa tuled oma kuningriiki!” Jeesus vastas talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.” (Lk 23:42–43) Illimar Toomet Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Avaldatud Märjamaa Nädalalehes, 1. aprill 2015 Comments are closed.
|
Archives
December 2019
Categories
All
|