Paastuaja III pühapäev

Püha Johannes kirjutab oma 1. Kirjas: Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu … Me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.

Teha pattu ei ole paratamatus. Vastupidi, võib otsustada elada hoopis teisiti. 19. sajandi keskel Põhja-Itaalias Torino lähedal sündinud Domenico Savio oli 7-aastane, kui teda võeti esimest korda armulauale. Siis andis ta tõotuse:

1. Pühitseda kõiki pühapäevi ja pühi.
2. Võtta oma sõpradeks Jeesus ja Maarja.
3. Käia sagedamini pihil ning pühal Armulaual nii tihti kui lubatud.
4. Pigem surra, kui teha pattu!

Võibolla tundub viimane – pigem surra, kui teha pattu – seitsmeaastase jaoks liiga suuresuulisena. Aga poisi jaoks, kellel oli jäänud veel seitse aastat elada, ei olnud see nii. Kui ta 14-aastasena suri, oli ta oma eluga andnud eeskuju paljudele eakaaslastele.
Pigem surra, kui teha pattu! Nõnda on otsustanud paljud need, keda Kirik on hiljem hakanud austama pühakutena.
Meie peame taolist hoiakut sageli vaid üksikute, tõeliste moraalsete kangelaste privileegiks, mis lihtsurelikule käib üle jõu. Inimlikult võttes see ongi ülejõukäiv.
Püha elu saab alguse sellest, – nagu ütleb püha Johannes – et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise, Jeesuse Kristuse, kes on tõeline Jumal ja igavene elu. Meie pattudeta elu on vaid vastus sellele, mida Jumal on meile andnud.
Auväärne Bede, 7.-8. sajandi vahetusel elanud inglise munk, ütleb: [Tõeline Jumal ja igavene elu], mis võiks olla selgem, kui need sõnad? Mis võiks olla meie kõrvadele magusam? Milline relv võiks olla eksiõpetajate vastu veel võimsam? Kristus on tõeline Jumala Poeg. Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa on tõeline Jumal. Igavene Jumala Poeg on tulnud ajalikku maailma – üksnes selleks, et meid päästa, et me võiksime õppida tundma tõelist Jumalat. Sest mitte keegi ei saa igavest elu, kui ta ei tunne igavest Jumalat.

Illimar Toomet
koguduseõpetaja