Kõne Eesti Vabariigi 96. aastapäeva palvusel

Kui Issand ei ehita koda,
tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga.
Kui Issand ei hoia linna,
siis valvab valvur ilmaaegu.
Ilmaaegu te tõusete vara üles,
istute hilja ülal
ning sööte leiba raske vaevaga.
Nii see on:
Issand annab oma armsatele unes!
Vaata, lapsed on pärisosa Issandalt,
ihusugu on tasu temalt.
Otsekui nooled sangari käes,
nõnda on noorpõlve pojad.
Õnnis on mees,
kes oma nooletupe nendega on täitnud.
Ei jää nad häbisse,
kui nad vaenlastega kõnelevad väravas.

Psalm 127

Misjonär Kaarlo Hirvilammi, kes töötas 50 aastat tagasi Tansaanias, Aafrikas, räägib oma mälestusteraamatus, kuidas ristimiskoolis maailma loomisest rääkides küsis ta: “Kelle päralt on see kõik, taevas ja maa ja kõik, mis seal on? Kust on need saanud alguse?”

Üks naine, kes oli alles lühikest aega ristimiskoolis käinud, vastas: “Kas sa ei tea, kes on kõige suurem? See on meie sultan Melele! Melele on loonud taeva ja maa, inimesed ja lehmad ja kõik. Ja on kasvatanud rohu lehmade söödaks. Kui sultan Melele ütleb sõna, siis ütleb isegi taevas: Nõnda saagu!”

Ega teisiti saagi järeldada lihtne ja hariduseta inimene. Kui lähenes vihmaperiood, oli hõimupealik - kelle esiisa oli kunagi araablastest orjakauplejatelt saanud tiitli “sultan” - see, kes andis nõidadele korralduse toimetada vajalikud rituaalid. Samaks ülesandeks kutsus ta nõiad vihmaperioodi lõpul. Või siis, kui kimbutasid kiskjad või haigused. Sultan andis käsu, nõiad tegid oma talitused, ja ennäe: hakkaski vihmasadu. Või lõppes, vastavalt sellele, kuidas sultan oli käskinud.

Ma kardan, et paljud meie aja inimesed ei ole sellest harimata Aafrika naisest paremad, arvates, et kui vaid meie valitsejad ütleksid sõna, paraneksid asfaldiaugud, täituksid pensionifondid ja edeneks majandus.

See, mis meid selle aafriklannaga ühendab, on suutmatus näha, et me elame Jumala loodud maailmas. Loomulikult tuleb meil ja meie valitsejatel teha kõik, et elujärg oleks parem, aga kui me seejuures ei arvesta Jumalaga, siis pole kasu ka parimatest kavadest ega ka tegudest.

Nagu ütleb laulik: “Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu.”

Äsja lõppenud olümpiamängud on võibolla toonud meelde vana ütluse: “Terves kehas terve vaim.” Seda on tõlgendatud kui üleskutset seista oma ihutervise eest. Aga pangem tähele, siin räägitakse mitte ainult ihust, vaid ka vaimust. See Rooma poeedi Iuvenalise lause on tegelikult pikem: Orandum est ut sit mens sana in corpore sano. Ehk: tuleb palvetada, et terves kehas oleks terve vaim.

See on ka lahendus, mis aitab meie rahvast ja kultuuri, meie ühiskonda edasi. Me elame Jumala loodud maailmas ning meil tuleb palvetada, et Tema hoiaks meid õnnetuste ja hädade eest ning annaks õnnistuse meie tööle. Siis ei näe ehitajad tühja vaeva ega valva valvur ilmaaegu.