Jutlus Neitsi Maarja sündimispühal

Kui me räägime jumalikust ettehooldusest, mõtleme vist kõigepealt üsna argistele asjadele. Inimesest, kes ei jõudnud bussi peale, mis tegi avarii ning ei jõudnudki sihtkohta. Või nõukogude aja kirikuõpetajast, kellele tehti mingil ettekäändel trahv ning kes samal päeval sai posti teel rahakaardi, millel täpselt see summa, mis trahviga ära võeti.
Aga me ei tohiks näha ega ka taotleda jumalikku ettehooldust üksnes olmemurede lahendamise vahendina. Prohvet Jesaja suu läbi ütleb Issand: Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad, kui teie mõtted. (Js 55:9)
Meil on aga kalduvus näha ja ka hinnata Jumala suurust ainult oma isikliku ajaloo napi mõõduga. Loomulikult on see inimese elus oluline hetk, kui ta jõuab äratundmisele, mida võib kokku võtta Issanda sõnadega: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Aga seal, kui inimese jaoks algab ühine lugu koos Jumalaga teatud eluhetkel, on see Jumala jaoks alanud juba ammu-ammu varem.
Jumalik ettehooldus saab alguse enne maailma loomist. Sest seda maailma luues ning luues inimest enda näo järgi, teadis Jumal, et inimene taganeb oma Loojast, tuues hävingu kogu loodule. Samuti teadis Jumal, mida peab kannatama Tema Poeg, et loodu lunastada ning anda talle tagasi jumalik kirkus.
Sellepärast võime kogu Pühakirja näha kirjeldusena jumalikust ettehooldusest, sellest, kuidas Tema armastus on nähtavaks saanud läbi kõikide aegade. Nii võime eeltoodud Issanda sõnu parafraseerida ka järgnevalt:
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta on tõotanud Eeva seemnest tulevat tema, kes purustab mao pea – eelkujuna Neitsi Maarjast, kes toob ilmale meie Lunastaja.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta on päästnud vaga Noa veeuputusest ja vaga õige Loti Soodoma hävingust – eelkujuna oma rahva pääsemisest, kui see maailm hävib.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta on kutsunud ja sõlminud lepingu Aabrahamiga, et tema niudeist võiks tulla see, kelle nimega õnnistavad end kõik maailma rahvad.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta andis Aabrahamile ja Saarale tõotatud poja nende vanas eas – eelkujuna vagast Joakimist ja Annast, kes järeltulija puudumise pärast olid lausa meeleheitel, aga viimaks sünnitasid Maarja, meie Lunastaja Ema, keda kiidavad õndsaks kõik sugupõlved.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta laskis Joosepi viia Egiptusesse – eelkujuna meie Issanda pakkuviimisest verejanulise Heroodese eest.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta laskis oma rahval tulla Egiptusest, olles toitnud teda talle lihaga, läbi Kõrkjamere – eelkujuna Pühast Armulauast ja Pühast Ristimisest.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta laskis Joosua väel puhuda pasunat nõnda, et Jeeriko müürid langesid – eelkujuna sellest, et põrgu väravad ei võida ära Issanda kogudust.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta käis oma rahvaga kõrbeteekonnal lepingutelgis ning laskis Saalomonil püstitada endale templi Jeruusalemma – eelkujuna sellest taevasest Jeruusalemmast, kus Jumal on oma rahvale kõik kõiges ning kus Teda lakkamatult teenitakse.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta andis oma rahvale korralduse tuua talle lepitusohvriks laitmatuid loomi – eelkujuna Tallest, kes kannab ära maailma patud.
- Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta laskis meie Issanda eel käia karmi manitsejat Ristija Johannest – eelkujuna sellest, et iga patune, kes oma pattu kahetseb ning kes ristitakse Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse saab tõesti õigeks ja puhtaks.
Vaadates ristikiriku ajaloole pärast Issanda taevaminemist, võime näha jumaliku Ettehoolduse jätkumist – apostlid läkitati kõigi rahvaste juurde, et kuulutada rõõmusõnumit, et Tema päästest võiks osa saada kogu inimkond. Nõnda on see sõnum jõudnud ka meieni, meid igaüht omal viisil puudutanud ning kutsunud kokku siia pühakotta.

Täna, Neitsi Maarja sündimispühal võime pöörata ühele jumaliku Ettehoolduse avaldumise märgile.
Nimelt, Neitsi Maarja puhtusele patust. See tähendab, hetkel, mil Maarja ütles Jumalale: “Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” (Lk 1), oli Maarja puhas igasugusest patust. Ta oli püha ning seeläbi sai võimalikuks, et meie Issand sai patust puutumata inimliku ihu. Kui Maarja oleks olnud patune, oleks patt pärandunud ka tema Pojale. Sel juhul oleks Kristus surnud oma pattude pärast ja mitte nende pattude pärast, kes Temasse usuvad. Kuna aga Neitsi Maarja oli patuta, sai ka meie Issand temalt patuta inimliku ihu. Ning seepärast on ristilöödu tõesti laitmatu ja veatu Tall, kõlblik Jumalale meelepärase ohvri toomiseks.
Pühas ja plekitus Neitsi Maarjas teostus Jumala inimeseks saamine. See ei ole pelgalt Maarja privileeg, vaid ka meie eesmärk. Veel enam, eesmärk kõigile inimestele – et inimeses võiks taas nähtavaks saada jumalanäolisus, et loodu ja Looja oleksid taas ühendatud.
- Neitsi Maarjas teostub see, millest Issand kuulutas prohvet Miika suu läbi: Sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis … tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus. (Mi 5:1.3) 
- Neitsi Maarjas teostub Jumala Vaimu töö, millest püha Paulus kirjutab roomlastele, et me saaksime “tema Poja näo sarnaseks” Rm 8:29.
- Neitsi Maarjas teostub see, milleks Jumal kutsub ka meid, nagu püha Paulus kirjutab koloslastele, et meie, olles “seljast võtnud vana inimese tema tegudega”, oleksime “rõivastunud uude inimesse, kes pidevalt uueneb tunnetama oma Looja näo kohaselt.” (Kl 3:10)
- Neitsi Maarjas võtab Jumal inimliku kuju ning selleks kutsub püha Paulus üles ka meid, kui ta ütleb galaatlastele: “Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!” Gl 4:19
Et nii nagu Maarja ihus sai Jumal lihaks, võiks Jumala töö nähtavaks saada ka meie ihudes.

Jutlus peetud Naissaare Neitsi Maarja kabelis 8.9.2017