Mõtisklus – Maarja sünd

Täna on Neitsi Maarja sündimise püha. Piibel seda sündmust ei kirjelda, küll aga annab selle edasi Kiriku pärimus, täpsemalt teos, mida nimetatakse Jaakobuse protoevangeeliumiks.
Maarja vanemad olid Joakim ja Anna. Joakim kuulus Juuda suguharusse, põlvnedes kuningas Taavetist. Anna oli preester Matthani tütar ning kuulus Leevi suguharusse. Matthanil oli kolm tütart: Maarja, Zoia ja Anna. Maarja oli abielus ning elas Petlemmas, tema sünnitas tütar Saloome. Samamoodi elas Petlemmas Zoia ning sünnitas Eliisabeti, Ristija Johannese ema. Anna oli abielus Naatsaretis Joakimiga.
Joakim ja Anna olid abielus olnud juba viiskümmend aastat ning nende abielu oli lastetu. Nad elasid vagalt ja vaikselt. Oma tarbeks kasutasid nad vaid kolmandikku oma tuludes. Teise kolmandiku andsid nad vaestele ning viimase kolmandiku viisid templisse. Ometigi ei olnud neil millestki puudust. Ükskord, kui nad olid Jeruusalemmas Jumalale ohverdamas, sõitles ülempreester Issaskar Joakimi: “Sa pole väärt Jumalale ohvedama nende lastetute kätega!” Teised kohalviibijad, kellel oli lapsi, tõukasid Joakimi eemale. See sündmus valmistas eakale paarile suurt muret ning nad läksid koju raske südamega.
Pärast seda palus kumbki neist Jumalat, et ka nendega võiks toimuda selline ime, nagu oli kunagi toimunud eaka Aabrahami ja Saaraga ning et nad võiksid saada lapse. Palve peale saatis Jumal nende juurde ingli, kes tõi sõnumi peagi sündivast tütrest, “kes on õnnistatuim ning keda ülistavad kõik rahvad ning kelle kaudu tuleb maailmale pääste.” Anna jäigi lapseootele ning sünnitas üheksa kuud hiljem tütre – püha Neitsi Maarja.
Maarja olulisust kristlikus usus on raske üle tähtsustada. Kui apostel Paulus kirjutab oma erinevates kirjades korduvalt, et meie pääste on tulnud Jeesuse vere läbi, siis tuleb meil meeles pidada, et veri, mida Jeesus valas, pärineb Maarjalt.
Ristil surres kandis Jeesus süütuna teiste pattude karistust. See tähendab, et Temas ei olnud kurja. Ei mõtteid, sõnu või tegusid, millega meie patustame, ega isegi seda, mida Kirik nimetab pärispatuks – meie vanematelt päritud, kaasasündinud kalduvust kurjale. See saab võimalik olla üksnes siis, kui ka Maarja oli Jumala ees täiesti õige. Puhas, plekita, kortsuta, täiuslik Neitsi, Jumala Poja Ema.
​