|
Jeesuse surma ristil kirjeldavad kõik neli evangelisti. Jeesus ei ole omaste poolt täiesti hüljatud: kohal viibivad Ta ema Neitsi Maarja, tädi Maarja, Kloopa naine, Maarja Magdaleena ning üks Jeesuse jünger – arvatavasti on tegemist Johannesega. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde. (Jh 19:26–27) Jeesuse sõnades on nähtud erakordset hoolitsust oma ema eest, et see oma poja surres ei jääks ilma abita. Ometigi on püha Johannese edasi antud napil teatel hoopis sügavam sisu. Jeesuse surm ristil saabus väga kiiresti. Mõnel puhul piinles ristilöödu ristil päevi, enne kui ta suri. Jeesuse ristilöömise ja surma vahele jäävad loetud tunnid. Kiire surma põhjusena on nimetatud Tema varasemat suurt verekaotust, kui Teda piitsadega jõhkralt peksti. Ometigi ei ole Tema surm sündmus, kus isegi Jumal kaotab kontrolli toimuva üle. Jeesus on öelnud (rääkides endast kui Heast Karjasest, kes annab elu oma lammaste eest): „Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta.“ (Jh 10:17–18) Nii mõnelgi puhul on Jeesuse rahulikkus ja enesevalitsus ristil väljendunud ka kristlikus kunstis. Nii võivad Tema sõnad oma emale ja lemmikjüngrile osutuda mitte meeleheitlikuks püüdeks saabuvast kaosest veel mingit korda luua, vaid Tema teadlikuks tahteks. Tahteks, mis on suunatud tulevikku. See on midagi hoopis enamat, kui reisieelne muretsemine, kes võtab postkastist ajalehed, kes kastab lilled ja annab kassile süüa. See on midagi enamat ka murest, kuidas ema oma elupäevad õhtusse veeretab. Ei – Ta tahab, et Tema ema, uus Eeva, kõige elava Ema, saaks Emaks Tema jüngritele. Et Neitsi Maarja, kes on laitmatu ja püha, kelle kogu elu on antud Jumala teenistusse, kes kandis Jeesust inimeste juurde ja juhatas inimesi Jeesuse juurde, saaks vaimulikuks Emaks Tema jüngritele ja kogu Kirikule. Et nii nagu Tema, Jeesus, võttis inimese kuju oma emas, võtaks Tema ema abiga Jeesus kuju kõigis neis, kes Temasse usuvad. Kas see võib olla Maarja ülesanne? Jah, isegi püha Paulus, poissmees, teab, mida see tähendab, öeldes (Gl 4:19): „Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!“ Kui seda sai ja tegi püha Paulus, kui palju enam siis on see võimalik Neitsi Maarjal! Nii nagu meie maine ema on parim meile võimalik ema, sest ta on andnud meile elu, nõnda on ka Neitsi Maarja, meie vaimuliku emaga. Tema kaudu on maailma sündinud Elu, tema vahendusel jõuab see elu ka meieni. Ärgem siis saagem oma vabal tahtel orbudeks. Nõnda näeme, et Neitsi Maarja on ka hiljem koos jüngritega „püsivalt ühel meelel“ palvetamas ka pärast Issanda taevasseminemist (vrd Ap 1:14). Pühakiri ei räägi meile Neitsi Maarja maise elu lõpust, ilmselt ei olegi see meie usule vältimatult vajalik. Kiriku pärimus aga tunnistab, et Neitsi Maarja uinus ümbritsetuna apostlitest ning pandi hauda. Kui mõni päev hiljem saabus hilinenult apostel Toomas, avati haud, et temagi saaks hüvasti jätta. Haud oli aga tühi. Nii on Kirik veendunud, et Neitsi Maarja võeti ihulikult taevasse. Ta on seal igavesti elav koos kõigi teiste pühadega. Nagu kõik Jumala pühad, armastab ta Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast. Nagu kõik Jumala pühad, osaleb ta taevases jumalateenistuses, tuues Jumalale lõpmatut ülistust. Nagu kõik Jumala pühad, kannab ta eestpalves Jumala ette meie vaevad ja võitlused. Ning nii nagu me palume vahetevahel oma maa peal elavate kristlastest õdede ja vendade eestpalveid, on meil võimalus ja eesõigus paluda eestpalveid ka Neitsi Maarjalt. Issand, halasta. Comments are closed.
|
Archives
December 2020
Categories
All
|
RSS Feed
