Mõtisklus – Maarja külastab Eliisabetti

Küsimus, kas Piiblis nimetatud Ristija Johannes ka kunagi tantsis, võib tunduda kohatu. Karmi olemisega meeleparandusjutlustajalt küll ei ootaks tegelemist taolise ilmaliku harrastusega. Pealegi oli Johannese surm traagiliselt seotud tantsimisega. Vürst Heroodes lubas peol tantsinud tüdrukule tasuks mida iganes see ka ei küsiks – ning see tahtis saada Heroodese vanglas oleva Ristija Johannese pead.
Ometigi tunnistab Piibel ühest episoodist, kui ka Johannes lõi tantsu.
Evangelist Luukas kirjutab nii (Lk 1:39–45):

Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!  Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.

Tegemist oli siis kahe lapseootel oleva naise kohtumisega. Neitsi Maarja ootas Jeesuse sündi ning Eliisabet kandis oma ihus tulevast Ristija Johannest.
Ehkki mõlemad lapsed on alles emaihus, ei ole kumbki neist toimetu ja ebaisikuline rakutomp. Johannese puhul võime näha, et laps suudab Jumala ligiolekut tajuda juba enne sündi – ning rõõmu pärast hüpata!
Johannese tants tuletab meelde veel ühte juhtumit pühakirjast. Kui kuningas Taavet laseb Jumala seaduselaeka – juutide usu kõige pühama eseme – Jeruusalemma tuua, siis “Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees” (2Sm 6:14) Nüüd on Neitsi Maarja see laegas, kes toob oma ihus kohale Jumala Poja ning Eliisabet hõiskab ja Johannes tema ihus hüppab.
Maarja vastab Eliisabeti hõiskele kiituslauluga (Lk 1:46–56):

„Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.”

Siin on ka põhjus, miks Kirik läbi aegade on Maarjat esile tõstnud: nüüdsest peale kiidavad teda õndsaks kõik sugupõlved. Madalat ümmardajat Maarjat kiites anname au Vägevale, Jumalale, kelle nimi on püha ning kelle halastus kestab põlvest põlve.
Loen Maarja kiituseks loodud hümni Salve Regina eestikeelse tõlke:

Ole tervitatud, Kuninganna,
Halastuse Ema,
meie elu, meie rõõm ja me lootus,
ole tervitatud.
Sind palume meie, pagendatud Eeva lapsed;
Sinu poole hüüame nuttes
siin pisarate orus.
Pööra nüüd Sina, meie eestkostja,
oma halastavad silmad meie poole,
ning Jeesust, oma ihu õnnistatud vilja,
meile pärast maist vangipõlve näita.
Oo püha, oo vaga,
​Oo helde neitsi Maarja.