Paastuaja II pühapäev

Püha Jaakobus kutsub meid üles: “Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.”
Kui suurt kuumust ja kui mitu haamrilööki on vaja, et ebamäärase kujuga rauatükk võiks võtta kuju, saada selleks, mida sepp tahab sellest teha? Sepp vastab, et haamrilööke on vaja parasjagu, mitte liiga vähe ning mitte liiga palju, samamoodi kuumust.
Meie jaoks võib kannatuste tulekuumus ja iga elult saadav hoop tunduda puhta kiusuna. Aga just nõnda Jumal meid vormib ning sellepärast kutsub püha Jaakobus pidama seda puhtaks rõõmuks.
Püha Johannes Kuldsuu ütleb: Kannatus on tõeline side, julgustus suuremaks armastuseks, vaimuliku täiuse ja jumalikkuse alus. Kuulake teda, kes ütleb: “Kui tuled Issandat teenima, siis valmista oma hing kiusatuse vastu!” (Srk 2:1). Ning Kristus on veel öelnud: “Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged.” (Jh 16:33) Ja veel: “Kitsas on värav ja ahtake on tee.” (Mt 7:14) Igal pool, kus sa näed kannatust ülistatavat, on see meie jaoks tarvilik. Sest mitte keegi ei pälvi selles maailmas võidupärga ilma kannatuseta, tegemata end tugevaks pingutuste ja kasina toidu ja harjutuste ja öiste palvete ja palju muu sellesarnasega.

Illimar Toomet
koguduseõpetaja