Paastumisest

Tuhkapäeval, 1. märtsil algas paastuaeg. See on 40 päeva pikkune ajalõik enne Kristuse ülestõusmispühi, mida nimetatakse ka Kristuse kannatamise ajaks.ˇ

Sõna “paastumine” on omandanud eelkõige toitumisega seotud tähenduse. Terviseajakirjad nimetavad “paastu­miseks” erinevaid dieete või toidust loobumist. Ka kirikus on ajalooliselt paastu tähistanud lihatoitudest loobumine, kuid ometi pole see paastumise tähtsaim osa.
 
Pühakiri annab prohvet Jesaja kaudu edasi Jumala sõnad, mille kohaselt õige paastumine tähendab eelkõige õiglast meelt ning tähelepanu pööramist abi vajavale inimesele. Õige paastumine algab Jumala otsimisest, mitte liharoogade asemel hõrkude kalatoitude valmistami­sest. Viimast võib pidada pigem ihu kum­mardamiseks. Mitte peenem piht, vaid selgem silmavaade on see, mida paastumisega taotleda.

Millest alustada? Käepäraseim viis võib olla loobuda teleri vaatamisest. Saadav kogemus võib olla ekstreemne, kuid uskuge – see ei tapa. Pigem võite avastada täiesti uue maailma, täis helisid, toimetamisi ja inimesi, kelle jaoks seni aega ei jätkunud.

See võib olla mõni muu harrastus või isegi töö, millesse püüame põgeneda oma elu tegelike probleemide eest. Jah, paastumise puhul on oht, et satume silmitsi küsimustega, mida vältinud oleme. Ma ei julge lubada, et paastu lõppedes kõik küsimused ka vastuse saavad. Aga ma usun, et üleskerkinud muredest langevad ära need, mis muretsemist väärt ei olegi ning ülejäänud koormate kandmiseks annab Jumal jõudu

Illimar Toomet
koguduseõpetaja