EELK Märjamaa Maarja kogudus
  • Esileht
  • Ajalugu
    • Aet Reinhold. Pilguheit Märjamaa kiriku ja koguduse ajaloole
    • Kiriku ehitusloost - kirikud.muinas.ee
    • Koguduse arhiiv
  • Lugemist
    • Kiriku sõnatu jutlus
    • Artiklid
    • Jutlused
    • Raamatukogu
    • Uudiste arhiiv
  • Kontakt

Artiklid

Usu aasta

2/12/2012

 
1. advendil 2012 kuulutas peapiiskop Andres Põder välja Piiskoplikus Toomkirikus usuaasta! Usuaasta pidamise mõte sündis EELK piiskoplikus nõukogus ja siinkohal toome ära peapiiskopi ülekutse teksti.

Armsad kaaskristlased, õed ja vennad!

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskoplik nõukogu on otsustanud kuulutada kaks eelseisvat aastat usuaastaks. Usk ja usaldus kuuluvad inimese olemusse, ühendades meid üksteise ja Jumalaga ning avades ja avardades meie maailma.

Kirjas heebrealastele (Hb 11:1) öeldakse, et „usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus” – olgu see piiblisõna ka usuaasta juhtmõtteks! – ning kirjeldatakse tõotusi ja õnnistusi, mille osaliseks usuisad usu kaudu said. Oleme seda inimlikumad ja elusamad, mida enam oma usku teadvustame, lahti mõtestame ja järgime.

Selleks tuleb meil süveneda usu allikasse, Jumala Sõnasse, avada end Jumala armule, mis on ilmunud lihaks saanud Sõnas, Jeesuses Kristuses, ning vaadata temale kui usu alustajale ja täidesaatjale, et saavutada usu eesmärk – oma hingede pääste.

Usuaastal on meil eriline võimalus anda leerilastele kasutada isiklik pühakiri – leeripiibel. Kirikukalendergi toetab uuel moel meie usuelu, seades igaks päevaks meie ette juhtmõttena ühe piibliteksti – lambiks meie jalale ja valguseks meie teerajal.

Kutsun kogudusi üles kasutama üht nädalat aastas – näiteks nelipühade ja kolmainupüha vahel – usutunnistuse nädalana, et pühendada see kristliku usutunnistuse põhjalikumale tundmaõppimisele ja oskuslikumale seostamisele tänase maailma ja oma eluga.

Usuaastal ei pääse me mööda küsimustest, milline koht on usul minu elus, kas on mu mõtted, sõnad ja teod kooskõlas minu usuga, kuidas annan ma tunnistust oma usust kaasinimestele ja Jumalale? Milline on usu roll meie kodus, kogukonnas ja ühiskonnas? Kas oskan tänada Jumalat tema armu eest ning kiita ja ülistada teda keset kogudust?

Saagu usuaasta ajaks, mil meie usuelu uueneb ja kasvab – nagu seemneivast sirgub suur puu. Tajudes oma patusust ning maailma kaduvust ja kurjust, vajab iga inimene hingejõudu, mida vaid Jumala armastus ja usk Jumalasse anda saab. Esimeses Johannese kirjas öeldakse: „Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk.”

Soovin kõigile õnnistatud usuaastat ja kuulutan selle aasta alanuks!

+Andres Põder

Palvest ja paastust

17/2/2010

 
Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, mil kõiki kristlasi kutsutakse üles paastuma ja palvetama. Milleks?

«Oh uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla?» Need on Jeesuse sõnad, kui Tema poole pöördub isa oma langetõbise poja pärast, keda jüngrid pole suutnud tervendada (Mt 17:14–21). Etteheide on mõeldud mitte haigele poisile või tema isale, vaid jüngritele. Kui poisi tervendamiseks piisab kurja vaimu sõitlemisest, siis jüngrite uskmatuse ja jonni «tõug ei lähe välja millegi muu kui palve ja paastumisega».

On oht, et praegusel maniakaalse egoismi ajastul keskenduvad nii «palve» kui «paastumine» vaid iseendale – palve minu tööde ja tegemiste kordamineku pärast, palve minu kõige lähedasemate inimeste pärast, palve minu haiguste ja murede pärast jne. Paastumistki käsitletakse peamiselt vahendina enese rahuldamiseks – ma muudan oma käitumist, toidu või millegi muu tarbimist, et minu keha oleks tervem ja ilusam ning minu elu oleks pikem ja kvaliteetsem. Isegi kui taolise enesepiiramisega kaasneb parem kontroll oma muude kirgede üle, taotletakse sellega viimselt küllastumist iseendast.

Õpetades jüngreid palvetama, alustab Jeesus mitte sõnadega minu vajadused, vaid meie Isa (Mt 6:9). Palve eesmärk on mitte minu, isegi mitte meie, vaid Isa tahte teostumine – puudutades mitte minu, vaid meie igapäevast leiba ja an-deksandmata võlgu, ründavat kiusatust ja kurja. Ka paastumine pole suunatud minule ega meile, vaid Jumalale. Paastumisest kõneldes soovitab Jeesus võida oma pead ja pesta oma nägu, et «paastumine ei oleks näha inimestele, vaid Isale, kes on varjatud» (vt Mt 6:16–18). Paastumine ei taotle mitte minu eesmärke oma elu jaoks, vaid Jumala tundmaõppimist, et Tema tahe võiks kujundada meie elu ning Tema eesmärgid võiksid teostuda. Jeesus on paastumise eeskuju. Mitte üksnes neljakümnepäevase täieliku loobumisega söögist ja joogist kõrbes (Mt 4:1–11), pühendumisega palveks (Mt 14:23) ega ka oma paastumise varjamisega inimeste ees – Talle heidetakse isegi ette, et Ta on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber (Mt 11:19). Kõik Tema õpetused ja teod, viimselt surmgi taotleb vaid üht: «päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked» (vt Js 58). Tema jumalateenistus oli tuua oma ihu Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks (vrd Rm 12:1–2).

Paastumine ja sellega kaasnevad armastusteod ei ole tingitud mitte tõusva ja langeva majanduselu järjekordsest madalseisust, mis põhjustab kannatusi paljudele inimestele, vaid pattulangemisega alanud püsivast kriisist Jumala ja inimese suhetes. Kuna paastumine pole midagi muud kui Jumalale meelepärase elu taotlemine, on see elukestev ülesanne. Mingil kindlal ajavahemikul, nt paastuajal, ettevõetavate vaimulike harjutuste või loobumisega mõnest harjumuspärasest naudingust peaksime saama aimu, milline peaks meie elu olema aasta ringi. Paast lõpeb alles siis, kui istume taevases pulmalauas.

Illimar Toomet
koguduseõpetaja


    Archives

    December 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    December 2018
    September 2018
    May 2018
    March 2018
    February 2018
    December 2017
    November 2017
    October 2017
    September 2017
    April 2017
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    August 2014
    April 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    October 2012
    April 2012
    February 2012
    November 2011
    April 2011
    December 2010
    November 2010
    October 2010
    May 2010
    February 2010
    May 2009
    January 2009
    November 2007
    September 2007
    March 2006

    Categories

    All
    Abielu
    Advent
    Homoseksuaalsus
    Intervjuu
    Jõulud
    Jõulud
    Jõulud
    Jumalateenistus
    Misjon
    Paast
    Peaingel Miikaeli Ja Kõikide Inglite Püha
    Peapiiskopi Karjasekiri
    Priit Rannut
    Scripta Annalia
    Ülestõusmispühad
    Ülestõusmispühad
    Vaimulikud Harjutused

    RSS Feed

Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Esileht
  • Ajalugu
    • Aet Reinhold. Pilguheit Märjamaa kiriku ja koguduse ajaloole
    • Kiriku ehitusloost - kirikud.muinas.ee
    • Koguduse arhiiv
  • Lugemist
    • Kiriku sõnatu jutlus
    • Artiklid
    • Jutlused
    • Raamatukogu
    • Uudiste arhiiv
  • Kontakt