Karjala pirukad küpsesid Märjamaal

Karjala pirukaid võib toidupoe valmistoodete letist pidevalt saada, aga hoopis teine maitse on, kui neid ise valmistada. Märjamaa kogudusemajja tuli õpetust jagama Mari-Kaarina Hiltunen, kes on pärit Ida-Soomest ehk otse selle toidu „kodust“. Huvitav oli teada saada, et paljude märjamaalaste hea tuttav Kirsti Sämpi on koguni Soome meister Karjala pirukate küpsetamises.
Laupäeva hommikul kell 9 pandi esmalt täidiseks minev riis keema. Tund aega hiljem läks lahti tainategu. Üks tainas valmistati vaid eriti peene jahvatusega rukkijahust, mis oli Soomest kaasa võetud, teisele tainale lisati ka nisujahu. Rõõmsameelne ja kõikjale jõudev Mari-Kaarina jagas õpetusi ja nippe, kuidas tainast lahti rullida – mida õhem, seda parem – ja kuidas see pärast sõrmedega kinni vajutada, et sisu välja ei tuleks. Küpsetusahi peab olema väga kuum – 250-300 kraadi. Tulikuumad pirukad pintseldati üle sulavõiga. Valmistati ka ports munavõid, mis hiljem pirukate peale tõsteti.
Mari-Kaarina on kunagi õpetanud Karjala pirukate valmistamist ka Kullamaal. Tal oli kaasas pensionärist abikaasa Tapio Hiltunen, kes oli varem Pattijoe koguduse pastor. Nende sõpruskoguduseks sai Kullamaa. Kohal olid ka kauaaegne Kullamaa koguduse pastor Ants Leedjärv ja tema organistist abikaasa Tooni. Järgmisel aastal täitub juba 30 aastat kahe koguduse sõprussidemete algusest. Pärast haldusüksuste liitmist Soomes on nüüd sõprukoguduse nimi Raahe. Ühises kohvilauas pirukaid maitstes meenutati elu nõukogude aja lõpus ja milliste seikadega oli seotud soomlaste materiaalse abi jõudmine Kullamaa koguduseni.

Reet Saar
Avaldatud 29.8.2018 "Märjamaa Nädalalehes"