Meie aja kannatavatest kangelastest

Viimastel nädalatel on aeg-ajalt nii kiriklikus kui ilmalikus meedias võrreldud meie aja inimese kannatusi Issanda omadega. Mõnikord teeb seda kannataja ise, teisal ajakirjanik kannatajat intervjueerides. Kummalisel kombel toimus sarnane arutelu täpselt aasta tagasi: Juku-Kalle Raidi ja Mart Sanderi arutelu Pussy Rioti teemal TV3 saates Kolmeraudne (vt siit).

Mart Sander: „Kui sa lähed seda teed ja sa tahad teha endast poliitilist märtrit, kasvõi ainult selleks, et oma keskpärast [punk]bändi maailma silmis promoda, siis mine see tee lõpuni. Mine ja istu see vanglakaristus ära. Vaata, sa teed seda Lunastaja Jeesuse kirikus. Jeesus, kes on kõigi aegade suurim opositsionäär, vaata, kui Tema oleks hakanud Pilaatuse ees ütlema, et „ma nüüd niikaugele tulin, aga vaat nüüd ma tahan, et avalikkus sekkuks ja päästaks mind ära,“ siis see Jeesus oleks muutunud klouniks. Ja need [Pussy Rioti] tüdrukud muutuvad samamoodi klouniks, sest nad nüüd ütlevad, et „oi-oi-oi, nüüd me ei taha olla vangid...“, vaat see häirib mind. Kui nad istuksid oma seitse aastat ära, siis ma võtaks neid tõsiselt.“ 

Juku-Kalle Raid: „Ma tuletan meelde, et nad [Pussy Riot] ise ei teinud seda avaldust, et me ei tahaks istuda vangis, vaid sellega hakkas tegelema Vene inimõiguslaste ühendus…“

Suure Reede sündmuste juures torkab silma Jeesuse vaikimine. Ta jätab kasutamata kõik võimalused oma õigsuse tõestamiseks. Ta lükkab tagasi Peetruse innukuse kasutada mõõka, jätab kutsumata inglileegionid, vaikib Suurkohtus, ei anna arusaadavaid selgitusi Pilaatusele ning viimaks jätab alla astumata ristilt. Ei kosta midagi inimõiguslased, vaikib jüngrite vennaskond, ei torma paganate poolt läbiviidavat hukkamist hukka mõistma juudiorganisatsioonid. Loomulikult ei olnud Jeesus täiesti vait, Ta ütleb nii mõndagi, kuid nagu märkame, ei tee Ta mitte kellelegi mitte ühtki, isegi kaudset etteheidet. Neile, kes kaastundest nutavad, ütleb Ta, et need peaksid nutma iseendi ja oma laste pärast.

Ilmselt selles Tema erinebki meie aja kangelasest, kes ei suuda ei oma edu ega oma kannatust ära kanda, vaid peab kutsuma kogu maailma sellest osa saama. Igast õnnestumisest peab saama klantspaberil persoonilugu, igast kannatusest valmima massitiraažis veroonikarätik.

Kui palju erineb see Issandast, kes hüüab valju häälega „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu“ ja heidab hinge. Jättes kõik Jumala hooleks.

Illimar Toomet

koguduseõpetaja